Palkmaja soojustamine

Postita vastus

:
Et ennetada automaatseid teateid, nõuame, et sisestaksid mõlemad sõnad tekstivälja. Sisse loginud kasutaja ei pea seda sisestama.
Smailid
:D :) ;) :( :o :shock: :? 8-) :lol: :x :P :oops: :cry: :evil: :twisted: :roll: :!: :?: :idea: :arrow: :| :mrgreen: :geek: :ugeek:

BB-kood on SEES
[img] on SEES
[flash] on VÄLJAS
[url] on SEES
Smailid on SEES

Teema ülevaade
   

Laiendatud vaade Teema ülevaade: Palkmaja soojustamine

Re: palkmaja soojustamine

Postitus Postitas m. » Esmaspäev Mär 14, 2011 02:27

permachink otsingusse ja esimesel kodukal olev pilt - rõvedus.

Re: palkmaja soojustamine

Postitus Postitas Ott » Neljapäev Mär 03, 2011 10:35

Aasta tagasi on siin käinud kõva arutelu palkmaja soojustamisest.

Tooksin siia veidi uut lähenemist ja oma kogemust. Nimelt üks kõik millega palkmaja kavatsed soojustada ... villa-kivivilla-peno või muu säärasega, kaotab su palkmaja näo ja tegemist ei ole enam palkmajaga (visuaalselt).

Minu suur mure oli, et minu 5 aastane maja puhus tuult läbi ja talvel tegi see elamise äärmiselt ebamugavaks. Avastasin, et on võimalik palkmaja soojustada, nii, et selle välimust ega sisemust ei riku. Selleks materjaliks leidsin Permachink ´i, millega soojustasin maja nurgad ja kõik vara vahed. Sain teada ka, et sellist meetodit kasutatakse Ameerikas juba üle 30 aasta, samuti Norras ja mujal külmades regioonides. Nüüd on mul maja soe juba teist talve ning võin kinnitada, et külm ja tuult läbi puhuv maja on minu jaoks ajalugu.

Re: palkmaja soojustamine

Postitus Postitas Diggi » Kolmapäev Mär 10, 2010 11:34

Trumm, suured tänud! Nüüd veidi targem jälle. ;). Knauf on viimasel ajal reklaaminud mingit villa(lammas on pildil), mille kohta mul pole õnnestunud leida vähimatki infi, millest asi koosneb (:S). Pidi väga öko olema küll, aga... Loll on see, kes müüa ei oska, onju? :D

Re: palkmaja soojustamine

Postitus Postitas trumm » Esmaspäev Mär 08, 2010 13:35

ntx eps 60 veeauru difusioonitakistus ( difusioonitakistuskonstant ehk µ-väärtus) on 20-40. puidul aga 150-250. mida suurem on see number, seda tugevam on aurutakistus ehk seda vähem materjal "hingab".

seega "hingab" peno kordi paremini kui palk, niiskus liigub seest välja ning probleeme ei teki.

(gaasbetoonil e aerocil ntx 6-12, kuid ka põletatud savitellisel on see sama)

ainult sellest numbrist ei piisa, sest oluline on ka kihi/materjali paksus.

ja renoveerijad kirjutavad tihti asju nö emotsiooni pealt, olen ise kogenud. kord lugesin (siis ma veel maja ei ehitanud, aga plaanid olid), et aknaid ei tohi makroflexiga (vahuga) ette panna, et see imab endasse niiskust nagu käsn ja aknad lähevad mädanema. ma ehmusin ikka üsna ära ja võtsin plaani, et akende paigaldamisel tuleb aknad tihendada takuga... uurisin kõik välja, kust saab takku ja kust linavilti. aga siis tegin igaks juhuks katse - ostsin pudeli vahtu ja lasin sealt mitu hunnikut välja. panin need hunnikud siis suurde veeämbrisse ja raskuse neile peale. kõige viimase võtsin veest välja mitme kuu möödudes... ja vaht oli noaga lõigates seest täiesti kuiv!!! peale seda hakkasin ehitusmaterjalide puhul lugema materjali tehnilisi spetsifikatsioone, mitte niisama kellegi arvamusi..

---

lisan ka teemakohase keerulise jutu :), pärit tarmatrade'i lehelt.

Difusioonitakistuskonstandiga ei saa hinnata läbi kihi difundeeruva veeauru hulka. Näiteks: Kuigi polümeerse krohvi difusioonitakistuskonstant on 7 korda halvem, "hingab" 2 mm polümeerne krohvikiht rohkem veeauru kui 2 cm tsementkrohvi kiht. Läbi seina difundeeruva veeauru hulga leidmiseks tuleb sisse tuua ka kihi või seina paksus, mis korrutatuna materjali µ-väärtusega annab reaalse ülevaate aurutakistusest. Difusiooniekvivalentne õhukihi paksus Sd on ehitusaine kihi paksuse S ja tema difusioonitakistuskonstandi (ehk µ-väärtuse) korrutisega:

Sd = µ x S [m]

Sd kirjeldab rahuliku seisva õhukihi paksust meetrites, millel on samasugune difusioon kui antud paksusega ehitusmaterjalil.
Näide:
Värvkatte µ-väärtus veeauru suhtes = 1000
Kahekordse kihi värvkatte paksus on 100 µm (= 100 x 10-6m)
Sd = 1000 x 100 x 10-6m = 0,1 m

Värvkattekihil on samasugune veeauru difusioonitakistus kui 10 cm seisval rahulikul õhukihil.

Seina difusioonitakistuse arvutus
Seina difusioonitakistuse moodustub üksikute seinakihtide difusioonitakistuste summast:
Sd = Sd1 + Sd2 + Sd3 + ... + Sdn
Seina kihtide projekteerimisel tuleb arvesse võtta ka üksikute kihtide paiknemise järjekorda lähtuvalt nende difusioonitakistustest. Kehtib reegel, et väljaspool asuva kihi difusioonitakistus peab olema väiksem kui seesmisel (on lubatud teatud erandeid):
Sd1 > Sd2 > Sd3 > ... > Sdn
See on vajalik selleks, et vähendada veeauru kondenseerumisohtu auru tõkestavatel kihtidel. Eelkõige külmal aastaajal toimub veeauru difusioon seest välja.

Näide 1:
Tellissein 36 cm, µ = 10, Sd = 10 x 0,36 = 3,6 m
Lubitsementkrohvikiht 2 cm, µ = 15 , Sd = 15 x 0,02 = 0,3 m
Dispersioonvärvkate 0,2 mm, µ = 1000, Sd= 1000 x 200 x 10-6 = 0,2 m
Nõue on täidetud.

Näide 2: Tellissein 36 cm, µ = 10, Sd = 10 x 0,36 = 3,6 m
Lubitsementkrohvikiht 2 cm, µ = 15, Sd = 15 x 0,02 = 0,3 m
Õlivärvkate 0,2 mm, µ = 25000, Sd = 25000 x 200 x 10-6 = 5 m
Nõue ei ole täidetud ning värvkatte alla tekib kondensaat, mis lõhub värvkatte.

Re: palkmaja soojustamine

Postitus Postitas Diggi » Pühapäev Mär 07, 2010 16:45

Trumm, otsisin küll, kuid paraku ei leidnud võrgust mingit võrdlevat tabelit erinevate materjalide aurutiheduse kohta. Väljendasin vist ennast veidi valesti - olen sellise seisukoha omandanud renoveerimisalast kirjandust uurides - olen siiani uskunud, et neis esitletakse siiski fakte, mitte väljamõeldisi?

Re: palkmaja soojustamine

Postitus Postitas ai » Pühapäev Mär 07, 2010 13:17

Eks sellega ole ka nii, et omanik kel on vana maja peaks kõigepealt iseendale selgeks tegema eesmärgi, mida ta soovib saavutada. Kas seab eesmärgiks stiilipuhta taastamise või renoveerimise, mis annab tunduvalt vabamad käed. Põhjamaises kliimas mängib suurt rolli ka ruumide kütmine. Siin lihtsalt ei saa võrdlusi tuua mingite masinate roolide asendamisega vaid mängus on ikka tunduvalt elulisemad väärtused. Ja kas olen mina siin väitnud, et vanakesele tuleb panna just läikivad proteesid. Hambaarstidelgi on olemas lai värvikaart, et mis värvitooni konkreetsel juhul kasutada. Samuti oleme õppinud vanu majugi juba selliselt korrastama, et lambad terved ja hundid imetlevad põrsakeste maju....

Re: palkmaja soojustamine

Postitus Postitas trumm » Pühapäev Mär 07, 2010 12:34

diggi
muidugi on sul absoluutne õigus oma seisukohale... isegi ilma seda kaitsmata :)
aga seisukoht ei ole objektiivne asjaolu. kui seisukoha pähe esitatakse nö vale mingi objektiivse asjaolu kohta, siis ikka leidub neid, kes seda tähele panevad. ntx seisukoht on see, et mulle peno ei meeldi... ja ta tundub mulle kahtlane... ja mina teda oma majale ei pane! jummala ok!

aga kui öelda, et peno eps 60 hingab ehitusfüüsikalises mõttes vähem kui palk, siis see ei ole seisukoht, see on valearusaam faktilisest objektiivsest asjaolust :)

ntx mina ei kasuta oma majas mingeid sünteetilsii värve, v.a. laes (seal on lateks + märgades ruumides spetsvärv) ja akendel ja osaliselt laudisel. ja ma ei viitsi endale asja 100% lõpuni selgeks teha, et selle füüsikalisi eeliseid kellelegi tõestama hakata (tõestamine ja vaidlemine on vaabshe ühed kõige totramad tegevused maamuna peal), aga ma tean, et nende tunne on vale ja kogu moos - mina neid oma majja ei pane :)

Re: palkmaja soojustamine

Postitus Postitas Diggi » Pühapäev Mär 07, 2010 12:14

Trumm, mina pole ise peno seintes kasutanud just selle tõttu, et ta võib probleeme põhjustada, sest paigaldamise seisukohalt on ta tõetsi ülimugav. Ma ei tahaks oma armsa hurtsiku peal katsetama hakata :) - see teadmine on tõesti raamatust võetud. Loomulikult on erinevaid seisukohti ja mul on ometi õigus enda oma kaitsta? ;) See, et ta jube ebaöko on - on hoopis teine teema
Ai, minu teoreetilised teadmised võivad praktilistega tõesti ebaproportsioonis olla, aga eneseimetlemisest olen ma kaugel ja erinevalt sinust ei usu, et zapakast saaks vormelit ehitada. Sa võid zapakale panna vormeli rooli - siis pole ta zapakas, ega ka vormel, vaid lihtsalt mingi hunnik vanarauda. Kas su vanaisa näeks hea välja, kui laseks endale säravvalged hambaproteesid teha? Ma arvan, et mitte. Tahan öelda seda, et see, mis ühele sobib teeb teise naeruväärseks. Ma ei väida, et peaksime loobuma kõigist uuendustest, vaid asja tuleks võtta rahulikult ja kaalutletult.

Re: palkmaja soojustamine

Postitus Postitas trumm » Pühapäev Mär 07, 2010 00:57

diggi
mulle peno lihtsalt ei meeldi. ausalt.

aga ta on siiski hingav! eps 60-st on jutt. ja hingab ta rohkem kui palk. paraku.
majatohtrist jmt pole mulle vaja rääkida, need on mul juba rohkem kui 5 a tagasi läbi loetud, lisaks hulgaliselt mööda erinevaid kursusi kooberdatud jne.

peno kindlasti ei põhjusta palkmaja mädanemist! ja põhjanaabritel on soojustushullustus praegu veel kordi suurem kui varem. ka ausalt. ainuke asi, et niiskusrezhiimi koha pealt on nad praeguseks palju targemaks saanud.

kui sa ei taha peno panna (ma ka ei tahaks), siis ära pane. aga ära räägi, et peno ei hinga. hingab küll. ehitusfüüsikalises mõttes, mitte anatoomilises muidugi :)

Re: palkmaja soojustamine

Postitus Postitas ai » Laupäev Mär 06, 2010 23:12

Rahu. Väga hea, et viitsid lugeda ja mõtelda. Eks me kõik ole kunagi suurte teadmiste pagasiga redeli esimesel pulgal ennast imetlenud ja seal nagu kinni olnud, ise teadmata, et võiks ka edasi ronida...uued tõed ja teadasaamised nendest tõdedest tulevad seedimisega! Edu!

Üles