Millal kutsikal jooksuaeg?

Koerad, kassid, närilised ja muud lemmikud

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas käbi » Reede Jaan 30, 2009 00:07

tundub nii....mnjah

http://www.esakt.ee/foorum/comments.php?DiscussionID=11&page=1#Item_0

http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?f=24&i=237687&t=237687
käbi
 
Postitusi: 2090
Liitunud: Esmaspäev Juun 20, 2005 21:26

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas trumm » Reede Jaan 30, 2009 13:26

:(
trumm
 
Postitusi: 5838
Liitunud: Teisipäev Juul 05, 2005 15:58

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas alma » Reede Jaan 30, 2009 19:08

:(:(:(:( käbi, miks Sa seda teed? Siia foorumisse muu elu sodi tood... ja nimeliselt veel... mis see praegu siia teemasse üldse puutub? Teine tahtis nõu anda, kaasa rääkida, nii nagu oskab... või arvad Sa, et inimene pole võimeline muutuma? Et tal ei tohi üldse sõnaõigust olla, kui on elus millegi vastu eksinud? "Kes on patuta, visaku esimene kivi..." või kuda see oligi.. Lugedes neid Su antud linke, kui palju (vabandust) sõimu ja paska seal lisaks asja ivale on... Mis siis imestada, kui inimene ka väiksemast nähvamisest närvi läheb, olles sellise "elukooli" saanud... Indiaanlastel on hea ütlus: "Mul pole õigust kritiseerida oma naabrit, kui pole proovinud miil maad tema mokassiinides käia." Mõistmine ja tugi on elus need, mis annavad jõudu muutuda, eluga edasi minna. Kui see inimene on teinud loomade kohtlemisel vigu, see pole hea, aga kas siis nüüd pole tal üldse mingeid õigusi? Või pakkus ta siin koeri müüa või otsis kellega paaritada või...?

Minu süül näiteks oleks ka üks täiskasvanud kass surnud, sest ma lasin tal tiineks jääda, söötsin küll talle vastavaid tablette, kuigi teadsin et ei tohiks ja sellest tuli palju jama. Ja pojad suridki. Miks ma nii tegin? Sest elu kasvas üks hetk üle pea ja mul ei jätkunud jõudu ka veel sellega hakkama saada, et tema järgi valvata. Tunnistan ausalt üles. Päästis operatsioon. Kass on elus. Aga vea ma ju tegin. Praegu on mu kolm kassi üldse vanemate juures, isa karjatab neid jalutada ja käib toitmas. Sest mul lihtsalt pole jaksu. Nii on vahel elus, eks ole? Kas siis nüüd peaksin elu aeg nurgas koogutama ja ennast piitsutama? Piisab kui ma ise tean, mis mul hingel on. Teiste inimeste abil ja toel on suur, hiigelsuur väärtus.

Igal inimesel on õigus üks hetk alustada oma elu puhtalt lehelt. Natuke rõõmsalt lobiseda oma 6 lapse kõrvalt, tunda, et läbi positiivsete emotsioonide muutudki paremaks, tahadki muutuda, tahad ka oma loomi kallistada ja hoida, sest keegi ütles sulle midagi hästi, või said lõuatäie naerda või.. arvad et sedasi elada, pere murede ringis, on kerge? Kes siin alles kurtis, et kapsas ja koerad ja... Miks tema seda teha ei või?

Oeh... nii halba päeva pole mu elus ammu olnud...
alma
 
Postitusi: 3871
Liitunud: Esmaspäev Aug 28, 2006 18:08

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas käbi » Reede Jaan 30, 2009 20:49

püha lihtsameelsus Alma....kas sa üldse adud, millega see inimene tegeleb? ilmselt oman lisaks veel liiga palju taustainfot, et mitte jagada su seisukohta. need lingid mis siia sai pandud on veel kõige süütumad. siin pole tegu ühekordse eksimusega, vaid aastate pikkuse asjaga.ja arvan, et kui inimene tituleerib ennast nimedega "aastate pikkuse kogemusega kasvataja", siis oleks hea, kui inimesed teaksid ka medali teist külge.tihti peale saab probleemidest hoiduda ka nende ennetamisega ja see on ka vastus sinu küsimusele, miks ma need lingid siia panin. seni kuni eesti seadusandlus on lombakas ja aretuskeeldu peale ei panda, on see ainuke võimalus ohjata selliseid inimesi.
mind karvavõrdki ei huvita see inimene kui inimene, mind huvitab loomade heaolu ja selline käitumine loomade suhtes on sigaduse tipp.
peksta endale siin foorumis vastu rinda, et ta teeb kõik tõuühingu seatud tingimustele vastavad uuringud ja näitused? bernhardiinil on tegemata düsplaasia uuringud, berni karjakoeral pole kirjas ühtegi näituse tulemust ja ometi inimene paaritab koeri, irvitades kõigile näkku.paaritades koeri, kelle eelmine pesakond on poole aastane jne, jne.see on räme.mingist loomaarmastusest siin ei ole mõtet rääkida ja miks ma peaks sellise inimese suhtes ülesse näitama mingit mõistmist?
käbi
 
Postitusi: 2090
Liitunud: Esmaspäev Juun 20, 2005 21:26

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas alma » Reede Jaan 30, 2009 22:12

Adun küll. Aga mitte seda ei tahtnud ma öelda...

Sometimes I wish...

Mida iganes.

Mul on ka nii mõnigi külg, mida võiks siinsamas foorumis avalikule nuhtlemisele välja riputada. Ja aga ma siis saaks... ennetamist...

Kas selline "lüke" ennetab midagi? Ma ei poolda loomade väärkohtlemist. Aga ei poolda seda ka inimeste suhtes.

"...ja miks ma peaks sellise inimese suhtes ülesse näitama mingit mõistmist?" .... ei, ma lihtsalt tsiteerin.
alma
 
Postitusi: 3871
Liitunud: Esmaspäev Aug 28, 2006 18:08

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas käbi » Reede Jaan 30, 2009 22:46

inimene, kes ei oska endast nõrgemaid kohelda, ei pälvi minu arusaamist.inimlikus algab sellest kui osatakse kohelda endast nõrgemaid ja alles, siis võib oodata, et sind koheldakse kui inimest.
käbi
 
Postitusi: 2090
Liitunud: Esmaspäev Juun 20, 2005 21:26

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas aia...ilu » Reede Jaan 30, 2009 23:37

Teeme me kõik vigu ja alati ei tea me ka aastaid hiljem, kas oli see viga!
Lasin oma koerale mitu oppi teha.Magama panin alles siis kui vannituppa läks ja külje alla pissis ja verd oksendas.Milleks need koera piinamised?
Kui mul ühel päeval vähk avastatakse? On mõtet mõttetul opil? On mõtet keemiaravil? Et saaks surmakuupäeva lükata edasi? Mõne kuu, mõne aasta? Irw! Ükskord juba prooviti narkoosi teha. Ei saadudki mind tudule, pärast olid mõnemad käed sinikaid täis.Käbi teooria järgi ei koheldud mind kui inimest....

Lihtsam näide: oli hädasti vaja lumeroosi ja maksis pea 2 sotti. Kust mina pidin teadma, et toon kaasa ka täikasvatuse!!!. Suvel veel hingitses nii paljukest, et kasvatas ka ühe uue õie, järgmiseks kevadeks oli kutu. Nüüd kolm uut taime ja täiesti tasuta!

Elu õpetab....õpime terve elu ja sureme ikka lollina...
Päikest!
aia...ilu
 
Postitusi: 1190
Liitunud: Kolmapäev Apr 19, 2006 13:30

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas käbi » Laupäev Jaan 31, 2009 00:02

inimene 19 aasta jooksul peaks olema nii palju õppimis võimeline, et aru saada, et asi ei ole tema jaoks, juhul kui ei ole võimeline õppima ära isegi kõige elementaarsemat puhtuse hoidmist. siis on tegu arulagedusega ja siis ei ole vaja hakata tegelema asjaga, mis nõuab pühendumist ja teatavaid teadmisi.siin kohal ei saa rääkida ühekordsest eksimusest.
käbi
 
Postitusi: 2090
Liitunud: Esmaspäev Juun 20, 2005 21:26

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas alma » Laupäev Jaan 31, 2009 00:34

Millal järgmine ujumistrenn on?
alma
 
Postitusi: 3871
Liitunud: Esmaspäev Aug 28, 2006 18:08

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas käbi » Laupäev Jaan 31, 2009 00:41

homme kell 7.11,kirves ja uisud tuleb ise kaasa võtta. kes ujuda ei oska, siis soovitavalt ka neoonkapsaline ujumismüts.trikoo oleks ka soovitav.
käbi
 
Postitusi: 2090
Liitunud: Esmaspäev Juun 20, 2005 21:26


Mine Lemmikloomad

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist