Millal kutsikal jooksuaeg?

Koerad, kassid, närilised ja muud lemmikud

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas alma » Laupäev Jaan 31, 2009 01:26

Trenn algab soojendusega

http://www.youtube.com/watch?v=TLimBpGNV0U&feature=related
alma
 
Postitusi: 3871
Liitunud: Esmaspäev Aug 28, 2006 18:08

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas kassijagaja2 » Pühapäev Veebr 01, 2009 20:25

Isver ... ahastus tuleb peale, kui inimesed veel hakkavad kaitsma neid gasvatajaid ... Et milleks vaja välja tuua jne. Selleks esiteks, et loomadele liiga ei tehtaks, et teised, kel sarnased plaanid peas, ei arvaks, et nad pääsevad puhtalt. Selleks kas või, et sinisilmsed kutsikaotsijad orki ei lendaks. Selleks, et inimesed ükskord saaksid aru, mis tähendab see, kui sa võtad vastutuse lasta koeral pojad saada.

Alma, sa muidu tundud väga tore inimene, aga loomapidamisest ja sellest, mis selles vallas on õige ja mis vale, on sul minu jaoks isiklikult kummaline arusaam. Loomade ärakurnamine kutsikatega, nende poegmismasinatena kasutamine, kutsikad, kes sünnivad valedest paaritustest kohutavate tervisehädedga -- see on õudne maailm, see kutsikamillerite oma. Seda ei peaks ükski inimene mitte kunagi õigustama ja mitte kunagi ei tohiks kaitsta mitte kedagi, kes nii teeb. Kas sa ise tahaksid elada ainult sünnitamiseks? Kas see oleks OK, kui inimlastel lastaks teadlikult sündida puuetega? Ei oleks ju. Miks siis koerte puhul on? Või kasside? Või ükskõik milliste loomade? Kas neil on vähem õigust tervele ja täisväärtuslikule elule või on nende elu vähemtähtis? Et peaasi, et inimest, kes neid sellisesse olukorda sunnib, ei mustataks?

Minu meelest jumal tänatud, et käbi need teemad siia linkis. Ainuke võimalus selliste inimeste tegevusele mingit piiri panna on levitada infot selle kohta, millega nad tegelevad, et inimesed teaksid ja sealt kutsikaid ei võtaks, sest kui ikka keegi enam kutsikaid ei taha, siis lõpuks see peab otsa saama. Kahju, et selleks peavad sündima pesakonnad vigaseid ja halvast paaritusest põlvnevaid kutsikaid, aga sellised inimesed ei võta tavaliselt enne mõistust pähe, kui hakkab selguma, et kutsikatel pole enam minekut.

Hea on öelda, et mis sealt teemadest kõik välja tuli ja kuidas inimesed sõimavad jne, aga sa ilmselgelt ei ole tundnud seda jõuetust, mis tuleb peale, kui püüad inimesele korduvalt ja korduvalt ja korduvalt selgeks teha, et palun ära piina ja kurna loomi niiviisi ja ära tee neid sihilikult vigaseks. Lõpuks saavad head ja viisakad sõnad otsa peaaegu igal inimesel. See on väga-väga-väga masendav teema, aga VÄGA vale oleks pea liiva alla pista ja teha nägu, et pole olemas. Püüa palun sinagi aru saada, kui need kutsikamillerid aru saada ei suuda.
kassijagaja2
 
Postitusi: 1031
Liitunud: Teisipäev Aug 15, 2006 13:56

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas logitmata trumm » Pühapäev Veebr 01, 2009 23:01

/vaikselt/

me oleme kõik kirjaoskajad. ja eeldatavasti mõtlemisvõimelisedki. ja saame asjadest aru ilma, et keegi sellest valjuhäälselt pasundaks või kõik aina seletaks, kui "hissandkhuiõudne" mõni asi on ja kuidas ikka meie oleme paremad ja nii ei tee..

...maailma muutmine algab iseendast. alati. kui näed midagi, mida peaks muutma, siis tee seda kindlalt, kuid armastuse ja mõistmisega. vihkamine ja pahameel ja materdamine ei sünnita mitte kunagi mitte midagi head. ...

oleks ehk veidi aega siin teemas vait... ? maailm ei saa paremaks veel ühest pateetilisest deklaratsioonist "ohkuikole". on jah, aga see ei tee midagi paremaks.
logitmata trumm
 

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas alma » Esmaspäev Veebr 02, 2009 01:20

http://www.youtube.com/watch?v=XOyK6wWEaU0

Ah et see Alma muidu tundub tore inimene...

Vaata, kassijagaja2. Võibolla on mu viga selles, et ei oska piisavalt selgelt kirjutada sellest, mida ma millegiga öelda tahan. A ma siis püüan selgitada. Kui on probleeme seoses loomade pidamisega, ja seda meite riigis kahtlemata on, siis - palun väga, võib püstitada teema - probleemidest ja kitsaskohtadest lemmikloomade pidamisel, paaritamisel, toitumisel, jalutamisel ja nii edasi, ja siis tuua näiteid, linke, pilte.... Asjaosaline, kes sellega tegeleb, et loomi piinab, loeb vast ka ja ehk ÕPIB sellest, kui asjast kirjutada ja kirjeldada võimalikult selgelt, objektiivselt, sõbralikult, põhjendustega ja näidetega, mida üks või teine tegevus kaasa toob. Aga mitte minnes isiklikuks, suvalises teemas, et sina või sina, selle ja selle nime all siin foorumis, oled VIST see - ja siis terve teise elulugu ja kodune aadress kirja. Koos suure hulga ebaselge sõimuga, mida juba ilmselgelt on loetud ja nähtud ja mis näiteks süüdi olevat inimest ennast ainult vihastab ja seda ei vaevugi lugema. Ja see sünnitab vaid veel rohkem vihkamist ja trotsi. Oled Sa kunagi olnud sellises olukorras, kus justkui kogu maailm oleks Sinu vastu pöördunud ja tee püsti ees? Ilmselgelt mitte.

Inimene kellest jutt, tunneb ennast isegi ära, kui lihtsalt näiteid tuua. See foorum on (mul on selline mulje jäänud) anonüümne (suhteliselt), mis tähendab, et inimesel on õigus siin suhelda miski fooruminime all. Kõik isiklikud probleemid saab lahendada privas. Ka sellised lingid võib panna, aga no mitte sedamoodi, et oletame, et ma lähen kellegiga riidu, ja siis, justkui karistuseks, läheb "pilt autahvlile", et nääää, misuke see alma tegelikult on. Lingi võib ju panna, et näete, mida sellises vallas juhtub, lugege ja harige ennast, sedamoodi on see tõepoolest kasu toov.

Kui käesolevat teemat lugeda, siis eelpoolvihjatud inimene andis küsijale nõu. Sõbralikult.

Sa kassijagaja2 kirjutad: "...Hea on öelda, et mis sealt teemadest kõik välja tuli ja kuidas inimesed sõimavad jne, aga sa ilmselgelt ei ole tundnud seda jõuetust, mis tuleb peale, ...."

Kallis inimene, kust Sa seda võtad või siin mu kirjutisest välja loed? Egas Sa mu elulugu ka ei tea, et ilmselgelt (Sinu väljend) oskad arvata, mida ma tundnud olen või mitte. Või millega oma elus tegelenud. Aga selline lihtne tõde on, et igas olukorras tuleb püüda jääda inimeseks, ka kaasinimeste suhtes. Loomi ei tohi kiusata ega piinata (ja see alma pole seda ka kunagi väitnud et tohiks), aga paraku on olemas ka jõuetus, mis tuleb peale, kui vaadata, kuidas inimesed üksteisega käituda oskavad. Inimene on samamoodi loom, ja kui mõni sellest liigist on rumalam või saamatum või ei oska suhelda või on teinud suuri vigu, siis ei tähenda, et teda tuleb igal juhul ja võimalusel "jalaga taguda".

Seda siis tunamullu tahtsingi oma kaitsekõnega öelda. Loomi ma muidu armastan. A armastan elu ja inimesi ka. Mitte loomade kaitsmine pole vale, tulebki kaitsta, ikka meie endi eest, aga vahendeid tuleb valida. Et kus ja kuidas seda teha. Et asjast "tolku" ka oleks.

Päikest! Soojust! Valgust! Ja ühe veikese käpa pai.
alma
 
Postitusi: 3871
Liitunud: Esmaspäev Aug 28, 2006 18:08

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas JoosuJoosu » Esmaspäev Veebr 02, 2009 14:06

no nääd siis, mis siin kõik vahepeal...!
ei, ei ole millerdamise poolt, ekee. millerdamine on pähh.

aga siin teemas ise ikka endiselt alma poolt ja alma paadis. või kelgus.

ei tohiks inimlikkus ää unustada, kui loomi kaitstakse. jah, sellele kirjutan minagi alla.
JoosuJoosu
 
Postitusi: 325
Liitunud: Neljapäev Okt 16, 2008 14:40

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas käbi » Esmaspäev Veebr 02, 2009 15:05

kuna asi kisub nüüd päris lasteaiaks ja tekstide teistkordseks ümber sõnastamiseks, siis teen ettepaneku see teema lukku panna.kes sai asjast aru, see sai ja kes ei saanud, sel ilmselt ei olnudki vaja aru saada.

ps. off topicuna ka see, et minu käest ei ole mõtet küsida, kas ma müün odavamalt ja paberiteta küülikuid, kes aretuseks ei sobi. vastus küsimusele on, et ei müü. ei odavamalt, ega ka kallimalt ja ma ei reageeri sellistele päringutele. kes end ära tundis, see siis nüüd teab.
käbi
 
Postitusi: 2090
Liitunud: Esmaspäev Juun 20, 2005 21:26

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas Külaline » Esmaspäev Veebr 02, 2009 15:58

Enne kui teema lukku lööte, vastan, käbi, Su küsimusele.
Emastel koertel muutub jah see jooksukas ühele perioodile. Noored kusagil 3-4 jooksuka ajal vanemaga (domineerivaga) ühte aega. Kokkulangevus algusega 0-7 päeva ja on esinenud, et lõppeb üheaegselt (st, et sel koeral, kel hakkas hiljem, innaaeg lüheneb)
Külaline
 
Postitusi: 164
Liitunud: Teisipäev Okt 14, 2008 00:29

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas alma » Teisipäev Veebr 03, 2009 00:55

käbi, kuule. Ma tegelikult ei oska ujuda. Kuidas see neoonkapsaline ujumismüts abiks on? Olin kell 7.11 platsis, aga koondist ei näinud. Midagi ei näinud. Kangesti pime oli nii hommikul. Ei teagi, kas sattusin õigesse kohta.

Oli trenn või?
alma
 
Postitusi: 3871
Liitunud: Esmaspäev Aug 28, 2006 18:08

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas alma » Teisipäev Veebr 03, 2009 11:26

Ja siis ma mõtsin veel öösel selle välja, et tegelikult ma kirjutasin ka käbi jutule alla. Ja kassijagaja2 jutule. ja trummi jutule. Ja kõikide teiste jutule..... Ei noh, on see foorum kohe selline, et ühest küljest nagu kirjutad kõik üles, a teisest jälle, et nagu kirjutad alla. Sest katsu sa üles kirjutada. Uuel leheküljel vahel kobistab, et üles kirjutatud jutt satubki ülesse. Nojah noh.

Tere hommikust!
alma
 
Postitusi: 3871
Liitunud: Esmaspäev Aug 28, 2006 18:08

Re: aidake - mul elu esimene koerapreili

PostitusPostitas trumm » Teisipäev Veebr 03, 2009 16:17

head päeva jah
:D
trumm
 
Postitusi: 5838
Liitunud: Teisipäev Juul 05, 2005 15:58


Mine Lemmikloomad

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline