bakunin kirjutas:1. see on üks tark mees - õnnelikumaks sellest tõesti ei saa
/.../
kuradi tark mees on ... (tegelt ka - ei saa sellest kuradi remondist õnnelikumaks - hulga aega, närve ja raha põletad lihtsalt ära - milleks?)
Ei ole üldse nõus. Aga inimesed ongi erinevad. Ma olen reaalselt pool oma elu millegi kallal nokitsenud - kas siis lähisugulaste kodusid remontinud või enda omasid ehitanud või remontinud ja nüüd lõpuks saan ette võtta päris oma maja ehitamise ka. Minu õnneks armastan ma mitte vaid tulemust vaid eriti just seda teekonda sinna tulemuseni. Lausa nagu hobi või nii. Ei taha praegu mõeldagi, mis saab kui maja valmis. Kelle kodu ma siis remontima lähen. Igav hakkab ju

Ja õnnelikuks teeb ka kui on ilus ja mugav kodu, kuhu tahad tulla ja kus tahad olla!
alma kirjutas:Tere trumm

. Ei ole tõsi et remont kedagi õnnelikuks ei tee.. mind teeb.. vist olen lapsena kukkunud mida ise ei mäleta.. aga viimasel ajal ei kaifi ma midagist rohkemalt kui oma kodu kallal kõigepealt mõtlemast ja siis tegemast.. Nii nagu endale meeldib, öeldagu mis iganes.. Just protsessi ennast.. eriti muidugi mõtlemist

. Kardan et kui kõik valmis saab siis on jama lugu.. Mis siis teha? Eks jälle remonti

.
Selle all ma mõtlen remonti mitte ehitamist.. nii võimekas ma (veel) ei ole..
No täpselt!! Ja õnneks on mu mees samamoodi vist lapsena "kukkunud"

Seega me müttame mõlemad ehitada-remontida ja teeme enamus töid ise.