Paanikahoo ja ärevushäire sümptomid?

Tervise ja moe nõuanded, haigused, ravi jm.

Re: paanikahoog 2 ,ärevushäire sümptomid?

PostitusPostitas kr » Kolmapäev Nov 13, 2013 23:01

Nii palju, kui mina mäletan olen ma olnud ALATI väsinud. Vähe on neid päevi, et ma tunnen end värskena ning saan kõiki eluhüvesid täielikult nautida, tundmata rammestavat väsimust või sellist peapehmust koos ringlusega või lihtsalt öeldes vati sees olekut. Ma võin magada 7 või 11 tundi kuid tunne on täpselt sama - nagu poleks silmatäitki öösel magada saanud. Olen mõelnud, et OH ju ma siis olengi selline inimene, kes on pidevalt väsinud. Pidevalt närib sees väike süda paha tunne, mis algab kaelakangusest (pikali olles tunnen et kaelaasend on näiteks vale ja sellest tekib iiveldustunne). Õhtuti magama jäädes rõhub rinnus ning ükski asend ei tundu sobiv, hoian kätt rinnal, püüan tekki kuidagi rinna juurde sättida, et kergem hakkaks – ühesõnaga piin senikaua kuni enda teadmata uinun. Öösiti ärkan vähemalt 2 korda, harvad pole ka juhud, kus 3-4 korda. Teen silmad lahti ja pähe tuleb mõte lähedase surmast, rammestav tunne, ainult ängistus peal, et ma ei suudaks edasi elada. Kuigi lähedastel pole ju midagi sellist viga, et ma niimoodi üldse tundma peaks. Kuid see vastik hirm närib mind koguaeg hinges – mis siis kui midagi juhtub? Mis ma siis peale hakkan?
Hommikul ei saa ega suuda kuidagi voodist ärgata. Selline väsimus on peal, et magaks terve päeva ja võib olla ka rohkemgi veel. Vabadel päevadel, mil ma ei ole sunnitud varem tõusma, ma magangi näiteks 12-ni päeval, kuid ärgates on TÄPSELT sama tunne. Ma pole ju ennast välja puhanud! Ja läheb aga tavaline vati sees päev edasi – midagi toredat korda ei saa saata, sest väsimus on peal ja süda ka veidi läigib. Olen siis lihtsalt ja ootan õhtut, mil saab magama minna. Mõni üksik päev on täiesti okei, mil ma nii suurt väsimus ei tunnegi, kuid sees on ikkagi mingi väike iiveldus käimas. Olen õppinud sellega elama.
Õhtuti istun voodis, ei tee midagi ja kuulan väga kurbi laule ning pisarad voolavad ja voolavad veel rohkem mu kurva elu üle. Tegelikult ei ole ju mu elu nii kurb, on inimesi kellel ei ole ikka üldse vedanud ja mina nutan.. ma ei saa sellest aru. Aga ma tunnen et ma olen kaotaja ja mulle tehakse iga nurga peal ülekohut. Ma ei kannata kriitikat, kohe solvun. Nii mulle kõik lähedased on rääkinud ammu juba ja nüüd ka minu elukaaslane. Üks hommik ma võin ärgata ja tunnen rõõmu elu üle ja armastan kõike mis elu pakub. Teine päev ma ärkan ja juba tunnen, et midagi on valesti. Sees on õõnes tunne, et midagi juhtub või ma olen teinud midagi valesti ja nüüd läheb kõik halvasti. Tunnen et olen väärtusetu inimene ja et keegi ei armasta mind rääkimata minuga üldse suhtlemisest. Kõhus on õõnes ja ma ei taha mitte kedagi näha ega kellegagi rääkida, sest ma olen väärtusetu. Ühesõnaga tunne, et terve maailm on minu vastu ja kõik vihkavad.
Vahel tekib rahvarohkes kohas ( eriti kuskil koolitustel või seminaridel) et hakkan minestama ning siis sisestan endale ma ei saa ju praegu minestada, see oleks nii häbiväärne. Ning vaikselt hakkab parem ja selge pilt tuleb tagasi.
Hiljaaegu otsustasin minna ja käia perearsti jutul – kaua ma niimoodi edasi tiksun?? Palusin lihtsalt teha teste, et äkki on mul borrelioos või kilpnäärmega midagi viga. Ühesõnaga tehti kõik testid nii verega kui uriiniga. Absoluutselt parimas korras olid kõikide analüüside vastused. Ka kõik südameproovid olid parimas korras.
Perearst viskas laua peale ärevushäirete ja mingid depressiooni vihikud. Hämmastunult läksin minema. Autos nutsin, et mul ongi see depressioon, ise teadmata, mida see endast üldse kujutab?? Mida ma siis tegema pean nüüd? Rääkisin emale ja õele, nemad ei oskand midagi vastata. Mäletan et samal õhtul veel nutsin hüsteeriliselt..järgmine päev veel mõtlesin sellele, lugesin neid voldikuid, kuid unustasin kõik. Mõtlesin, et ahh mul ei saa mingit deprekat olla, kamoon. Nii see jäi. Väsind ikka, ju siis olengi lihtsalt selline ja kõik.

Praegu seda kõike kirjutades olen ma lõplikult veendunud, et ma vajan abi. Ma olen seda nii kaua eitanud.. ma vajan, ma tahan elada täisväärtuslikku elu. Kavatsen minna psühhiaatri juurde. Hetkel on küll tunne, et ma ei kujuta ette, kuidas oleks võimalik ise sellest välja tulla.
kr
 

Re: paanikahoog 2 ,ärevushäire sümptomid?

PostitusPostitas kristiine » Kolmapäev Jaan 22, 2014 11:01

Kehaline aktiivsus vähendab ikka ärevust.
kristiine
 

Re: paanikahoog 2 ,ärevushäire sümptomid?

PostitusPostitas naine 29 » Teisipäev Apr 15, 2014 08:29

Tere!

Olen palju lugenud, uurinud ja otsinud, kuid pole leidnud sarnaste probleemidega teemat nagu minul. Nimelt kannatan ka mina tugevate paanikahoogude all, kuid ainult teatud situatsioonides. Mul ei tule paanikahoogu lihtsalt niisama ettearvamatult. Minu hood tulevad siis kui pean inimestega ametlikult suhtlema, ametiasutustes käima, kasvõi postkontoris, töötukassas...ühesõnaga kõik olukorrad kui pean kirjutama allkirja või täitma lihtsalt pabereid. Kui tean, et pean peagi kuskile minema olen nädal enne juba väga ärevil ja tunnen ennast väga halvasti. No ja siis kui situatsioon käes on tabab mind meeletu hirm, pea käib ringi, süda taob meeletult, jalad on nagu vatist, sõnad lähevad sassi ja kõige hullem on meeletu värin üle keha. See värin on nii, nii tugev, et ma polegi võimeline enam kirjutama. Ma oleks igavesti nõus seda tunnet taluma kui vaid teised seda ei näeks, Mu meeletut värinat. Olen omale nii palju häbi teinud sellega, sest ega see teenindaja ei tea ja ei saa aru ju. Ma olen ka lihtsalt poole toimingu pealt lahkunud.
Ma ei tea enam, kuidas oma eluga edasi minna, ma ei tea kas tahangi, See pole elu, ma ei saa tavaliste asjadega hakkama. Neid asju tuleb terve oma elu ju teha. Olen hullumise äärel.
Olen külastanud ka psühhiaatrit ja psühholoogi, kuid töö tõttu polnud võimalik enam seal käia. Nüüd tulin töölt ära, kuid elan sellises kohas, et väga kulukas oleks käia ja transpordiga on ka keeruline. Olen võtnud xanaxit kui midagi hirmutavat ees ootab, kuid olukorda sattudes ei aita see grammigi mind. Saan meeletu hoo.
Natuke minevikust rääkida siis olen alati selline arg ja tagasihoidlik olnud. Ka kooliajal ei meeldinud mulle sellised asjad, kuid suutsin siiski piisavalt rahulikuks jääda, et oma asjad aetud saaks. Mingil ajahetkel kartsin ka helistamist kuskile asutusse, kuid sellest sain üle, sest tegin endale selgeks, et teine inimene ei näe, et olen ärevuses ja kardan tegelikult.
On olnud ka periood elus, kus sain oma argusest üle ja ajasin heameelega oma asju, ilma hirmu ja hoogudeta, Püüan nii väga meenutada, kuidas oli see võimalik, kuid ei suuda.
Oma mehele ma rääkida ei saa, ta ei mõista. Olen kunagi üritanud, kuid ta ei saa sellest aru. Praegu ootangi kullerit, mees tellis paki ja palus mul selle vastu võtta. Ei saanud talle rääkida, et ei suuda seda teha. Ja ma ei kavatsegi kulleri kõnele vastata, ma veel ei tea, mis mehele ütlen. Mul on meeletu südamevalu sellepärast, mis ma oma kallitele sellega teen. Ma ei tea, kuidas edasi elada, pragu käed värisevad sellest siin rääkides ja teades, et varsti tuleb ka kõne kullerilt. Ma ju pole võimeline alla kirjutama...
Palun rääkige, kas kellelgi veel on selliseid probleeme, kas olete saanud abi või ka terveks. Mina sellesse ei usu enam.
naine 29
 

Re: Paanikahoo ja ärevushäire sümptomid?

PostitusPostitas Evangelista » Esmaspäev Dets 01, 2014 12:23

Loen neid postitusi ja ei leia kuskilt, et keegi räägiks Magneesiumist ja D3 vitamiinist.OK, ma kõiki postitusi ei viitsind läbi lugeda.
Põen ise samuti ärevushäiret ja paanikahooge, olen käinud kognitiivteraapias( kus selgitatakse, kuidas paanika tekib ja et selle kätte ei sure) olen AD-d manustanud ja paranemised on olnud ajutised. Hiljuti juhatas tuttav mind magneesiumi ja D3 vitamiini tarvitamise juurde. Enesetunne on paranenud oluliselt. Päris vabanenud neist hädadest ma veel ei ole aga elada juba saab.
Tutvumist alusta siit:
http://www.valter.saask.ee/vitamiin_D3.html
http://doctorjaan5.wordpress.com/2011/10/18/magneesium-jalavann-on-parim-meetod-puuduse-puhul/
http://www.iidnemagneesium.eu/index.php/artiklite-list/janu
Edasi googelda ise, inglise keeles on palju jutukesi ja edulugusid magneesiumi tarvitamisest.
D3 vitamiini vaegust saab määrata vereanalüüsi põhjal, magneesiumipuudust mitte.
Kui magneesiumipuudus ei ole sinu ärevuse ja paanikate põhjus siis kahju ei tee magneesiumi tarbimine kindlasti, sest ärevuse ajal suureneb magneesiumi tarbimine järsult. Hea on ka nn magneesiumiõli ehk magneesiumkloriidi küllastunud vesilahus. (sojapood- 17euri, apteegid- 20-30 euri)
Kindlasti tuleks D3 vitamiini ja magneesiumi tarvitada koos.
Evangelista
 

Re: Paanikahoo ja ärevushäire sümptomid?

PostitusPostitas sirli » Esmaspäev Jaan 05, 2015 23:34

Mul endal on ka külmavärinad, kuumahood, tihti peale peavalud, käin tihti pissi, kõhuprobleemid, valu kaelas, rinnus, vajadus põgeneda, üksinda olemine, masendus, kurbus.
Mul see olnud juba umbes 2 aastat aga sain sellest aru nüüd sest mu enda kallim ültles seda mulle
sirli
 

Re: Paanikahoo ja ärevushäire sümptomid?

PostitusPostitas Inge » Pühapäev Jaan 25, 2015 20:45

ärevik100 kirjutas:Teemaks siis veel ärevushäire ja paanika.Eelmine teema nii pikaks veninud juba et teeme järgmise.Endal on lugu nii et 6 kuud juba kimpus selle jamaga.Meeleolu juba paranenud tänu loetud eneseabi raamatutele,rohtudele(cipralex),teraapiale.Aga see mis rahu ei anna on jätkuvalt igasugu sümptomid ja neid on siis seinast seina:
peavalud
kõhuprobleemid
sügelemine
tasakaal
surinad kätes, jalgades, isegi näos, keeles
värinad
ebamäärased liigutused
lihaste tõmblemine
külmatunne
kuumahood
varbad külmad
valud kaelas,lihastes, kätes
tihe pissihäda
isegi juuksed viletsaks ja hõredaks jäänud
Arstil käidud veri korras,ultraheli korras et siis generaliseeritud ärevus häire???Ja need sümptomid on siis selle aja jooksul tunda andnud.Muret teeb aga öine käte surin ja näppude suremine öösel eriti. .Andke teised teada kuidas teil see asi kulgenud on.Peale sellist seisu on väga raske ennast positiivsele lainele seada ja elust täit rõõmu tunda,nagu soovitatakse.Aga ma tean et peab.Närvi ajab see et ei tohiks närveerida....... surnud ring.

http://toitumistarkus.ee/arevus-ja-paan ... emisviisi/

Mina olen oma ärevushäire kontrolli alla saanud õige toitumisega, kehalise aktiivsusega (teen metsajalutuskäike) ja enesele sisendamisega (nagu mantrad), et ma saan hakkama ja olen tubli ja kõik on korras.
Inge
 


Mine Tervis ja ilu

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
cron