Paanikahäire?

Tervise ja moe nõuanded, haigused, ravi jm.

Re: paanikahäire?

PostitusPostitas täpike » Teisipäev Mai 11, 2010 18:59

Tere

Tahtsin öelda,et võtsin ka raseduse ajal ad-sid,sest ilma olla ei suutnud:(kohe läks jälle hulluks.Sõin vist pool tabletti,hästi ei mäleta enam.
täpike
 

Re: paanikahäire?

PostitusPostitas täpike » Neljapäev Mai 27, 2010 08:20

MHM....siin nii vaikseks jäänd.Tahtsin küsida,kas siin mõni paanik ka,kes sensuses käib?
Ise käin ja järgmine kord jälle 7 juuni.Tundub et seal ikka korralik teraapia,paljulubav:)
Olen ka selle haiguse küüsis juba 10 aastat.Nüüd siis jälle ägenes,kuna kodune õhkkond nii närviline.Hakkasin poole tableti asemal kolmveerand võtma-seroxat.
täpike
 

Re: paanikahäire?

PostitusPostitas . » Esmaspäev Juun 21, 2010 09:32

Kus kõik on?
mul ka nüüd see ärevushäire ja deprekas ka veel.Olemine ikka täiesti kohutav.
äkki on siin keegi kellega kirjutada.
.
 

Re: paanikahäire?

PostitusPostitas ka » Esmaspäev Juun 21, 2010 13:54

Mulle võib kirjutada.Ise ka samade hädadega hädas.
kurrunurru@ymail.com
ka
 

Re: paanikahäire?

PostitusPostitas - » Kolmapäev Juul 21, 2010 13:26

Kuhu siit kõik kadunud on?Kas terveks saanud?
-
 

Re: paanikahäire?

PostitusPostitas Meelis » Pühapäev Juul 25, 2010 07:55

26 aastane noormees

Tere

Mul viimased 2 päeva juba sellised sümptomid: algul peavalu, siis uimasus, südame pekslemine, kuumahoog ja klomp kurgus. Kas tegemist võib olla ärevushooga/paanikahäirega? Selline seisund tekkis minu enda arvates täiesti lambist. Mingi aeg tagasi olid sarnased sümptomid, sai käidud isegi perearsti vastuvõtul, tehtud kõik vereanalüüsid, aga veri oli korras. Tehti ka EKG, uuriti ultraheliga südant, aga ei leitud midagi. Mingeid ravimeid pole perearst välja kirjutanud. Ma ei tea enam, mida teha. Kas minna jälle perearsti juurde ja lasta uuringud teha? Sellist seisundit esineb küll harva, kuid see seisund on niiväga ebameeldiv.

Viimasel ajal on olnud pingelised ajad tööjuures, konfliktid ülemusega, palga vähenemine. Muretsen tuleviku pärast ning et kuidas ära elada sellise palgaga. Lootusetuse tunne tuleviku suhtes. Võibolla närveerin tuleviku pärast, võibolla pole muretsemine otsene vaid pigem alateadlik.

Raske on elada kui sellised hood tekivad(:S)

Palun andke nõu!

Võite mind ka msni lisada: dj_maddog@hotmail.com
Meelis
 

Re: paanikahäire?

PostitusPostitas Kerli2 » Esmaspäev Aug 30, 2010 05:28

Kui kellelgi huvi on, miks mul paanikahood hakkasid, siis kirjeldasin seda....jubedat traumat, millest kõik alguse sai, 63 leheküljel, viimane kommentaar, Kerli nime all, 26 veebruaril 2010. Nüüdseks olen umbes pool aastat antidepressante tarvitanud ja....mu elu on muutunud. Mina olen muutunud. Ma ei tahaks propageerida siin antidepressante, aga....kui õnne hind on umbes 100 krooni kuus, siis miks mitte? Need ei kahjusta ju organismi nagu narkootikumid nt, vähemalt pole kuulnud küll midagi nende kahjulikkusest peale võimalike kõrvaltoimete. Mu nn klaas, mis oli vanasti alati pigem pooltühi, on nüüd pooltäis. Vb tõesti on see platseeboefekt, aga ei...siiski ei usu. Vahel taban end üksi kõndimas ja naeratamas. Täiesti tavalisel hallil argipäeval. Varem seda ei juhtunud kunagi. Siiski siiski ei ole mu imelik paranoia veel täiesti kadunud...paanikahooge kui selliseid enam tekkinud ei ole, kuna tean nüüd, mis see on (esimene kord hirmutas täiesti ära ja vältas oma pool tundi, kuna ma ei teadnud, mis mul viga on, miks mu käed tundetuks muutuvad jne), aga mul on igast imelikke sundmõtteid...vahel...nt ma kardan vahel üksi kodus olla, sest kardan, et hüppan aknast alla hullusehoos. Mitte, et ma tahaks, aga kardan, et teen seda lihtsalt lambist. Kontrollin oma hingamist pidevalt..liigutan oma käsi ja jalgu, et kontrollida, kas need töötavad...kui väljas läheb järsult hämaramaks(päike kaob pilve taha), arvan, et äkki mu silmad hakkavad pimedaks jääma. Ma tean ju, et seda ei saa juhtuda! Aga ikka on need mõtteid. Neid on veel ja veel. Tahaks teada, kas kellelgi teisel on ka sarnaseid imelikke, haiglasi mõtteid...Häirivad elu. See pidev hirm surma, halvatuksjäämise ja hulluksminemise ees...asjatu ja mõttetu...kuid ainult mõttejõuga ma neid vältida ei suuda...
Kerli2
 

Re: paanikahäire?

PostitusPostitas alma » Pühapäev Sept 05, 2010 13:46

Kerli2 kirjutas: "Tahaks teada, kas kellelgi teisel on ka sarnaseid imelikke, haiglasi mõtteid..."
Sedamoodi probleemidega kokku puutudes on vist mõistlik mõtiskleda inimloomuse üle üldisemalt. Aastatuhandeid on väidetud, et inimest saadavad tema elus inglid ja/või deemonid. Kuskohast on tekkinud muinasjutud virvatulukestest, kes inimesi soodes mülkasse meelitavat.... Arvukad loojad on inimmõistuse "pimedamat poolt" kujutanud, näiteks Goya...http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/romantism/goya/pildileht/pilt5.html Võib vist öelda, et sageli on just inimkonna "helgemad pead" teistest enam kursis ka sellega, kuidas see va mõte kergesti ka mustemaid mõtteid mõtleb... ja ometi on nad suutnud anda inimkonnale väga palju positiivset. Seda, mis elu edasi viib.
On teoreetikuid, kes väidavad, et see, miks inimene, nagu Sa kirjutad, "lambist" oskab hirme tunda, halbu mõtteid mõelda, tulenevat inimkonna ühisest mälust. Meie mõistus, meie mälestused peidavad läbi ajaloo juhtunud sündmusi, hoopis teiste inimestega ja hoopis teisel ajal. Inimloomus ei ole ju aastatuhandete jooksul just palju muutunud, olud muutuvad. Ajaloo keerulisematel perioodidel pakub elu ise nii palju ohte, et inimesel ei ole "aega", nagu Sa kirjutad, asjatuid ja mõttetuid hirme tunda. Kui elu on liiga mugav, ja on liiga palju aega... mis ei ole täidetud tegevusega...

See, kas inimest juhivad niiöelda "inglid või deemonid", on suuresti tema enese teha. See ei ole mitte minu targutus. Ma isegi õpin elama... Paraku ei saa inimese mõtteid mõelda keegi peale tema enese. Ma olen mõelnud, et kõige keerulisem ühe inimlapse täiskasvanuks saamise (mis erinevatel inimestel juhtub väga erinevas vanuses) juures on adumine, et ta vastutab oma elu eest tõepoolest ise. Ka oma mõtete eest. Üks, mida mina olen kogenud, on see, et ka sedalaadi sundmõtted võivad kõneleda hoopis teistest, ja väga olulistest asjadest, ainult tuleb seda tõde nende mõtete tagant otsida. Head ja positiivset. Ehk siis et välistada "deemonid" ja mõelda, mida head ja olulist need mõtted sisaldavad. Näiteks, kui Sinu mõtted akna juures püsivad, siis miks? Välista halb, kõik mis on seotud halvaga, aja see "koll" minema kes Sind kõige lihtsamat teed tahab valima panna, ja mõtle. Võibolla on Sinu tulevik seotud kuidagiviisi akendega. Vitraazid.. Akende kujundamine. Kardinad. Ehitamine. "Aken Euroopasse" või "Windows"... :) või valgusega, valgustusega... ja nii edasi. Ära lase "deemonitel" enda mõtetes võimutseda, vaid suuna oma ideid... õigemini otsi, miks Su mõtted mingi asja juures on...

Võibolla on probleem hoopis selles, et Su mõtetel pole õiget suunda, milles mõelda? Seda va positiivset. Seda "oma teed", mis olla inimese jaoks üks olulisemaid asju, selle leidmine. Vahel põhjustab muremõtteid ka tegemata tegevus. Ehk siis et tegelikult tead, mida peaks tegema, aga ei viitsi.. näiteks. See on näiteks minul üks põhiline probleem, mis eluga rahulolematuks teeb. Ja sellega kaasnebki palju "musti mõtteid". Siis tulevadki "deemonid" "kohvritega kohale ja kolivad sisse, mõtetes kolistama". Ja lahkuvad märkamatult, kui ma ise alateadvuseski tean, et olen enda arusaamade järgi "õieti elanud".

Üks laul, iseloomustamaks seda va inimkonna sarnasust. Ütleb väga lühidalt ja väga palju :). Kingituseks pühapäeva puhul. http://www.youtube.com/watch?v=D_5V8We3hgg&feature=channel
alma
 
Postitusi: 3871
Liitunud: Esmaspäev Aug 28, 2006 18:08

Re: paanikahäire?

PostitusPostitas ketsi » Esmaspäev Sept 06, 2010 02:48

[url=http://thepiratebay.org/torrent/4197668/Panic_Away]Panic Away raamat[/url]
Raamat on inglise keeles, endal on katsetamisjärgus. Kindlasti vaata üle, seal on väga palju harjutusi, mis leevendavad sümptome. Ilmselt töötab, kuna väga paljud inimesed on sel viisil paanika- ja ärevushäirest lahti saanud, samuti sundmõtetest. Ja kindlasti ole järjepidev.

Muidugi antidepressandid aitavad. Oluline on leida endale sobiv. Mina sain esimese laksuga õiged kätte :) Kui sa oled internetis lugenud kuskilt foorumitest ja ei tea kustkohast seda, et antidepressandid ei aita, siis palun ära üldse kuula neid inimesi. Väga paljud tulevad kaeblema, kuid need, kes terveks saavad, ei hakka üldse ronimagi netti enda õnnelugusid rääkima, ja uskuge mind, neid on väga palju rohkem kui neid, kes peavad paar korda rohtusid vahetama.


Kindlasti vaata raamat üle. Ja pea meeles, et kõike ei saavutata üleöö. Kui kiiresti siis ? See on sinu enda teha.
ketsi
 

Re: paanikahäire?

PostitusPostitas G » Teisipäev Sept 14, 2010 22:18

Kahtlustan ka endal paanikahäireid, esimene oli üle poole aasta tagasi, tahtsin kiirabi kutsuda, sest arvasin, et kohe juhtub midagi halba ja süda kloppis meeletult. Nüüd ka esineb umbes kord kuus seda, tlevad surmamõtted jne. Arstijuures tehtii kõik südame uuringud, need olid korras. Psühhiaatri jutule ei tahaks eriti minna. Üritan ennast rahulikuna hoida, kui hakkab tekkima. Aga õudne on nii elada. Olen alles 18.
G
 


Mine Tervis ja ilu

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist