Draakonipuu kõpitsemine

[sigrid]

Tere!
Tahaks oma kodusele kolme haruga draakonipuule harusid juurde tekitada. Kas piisab, kui lõikan suvalisest kohast ühe haru maha ja pistan vette (või kohe mulda?) või on vaja veel mingeid lisatoiminguid/tingimusi?

[kit]

Tere!Kui tahad harusid juurde tekitada,siis mahalõigatud kohast hakkab uusi harusid arenema küll,aga võib ka ainult üks tulla.Kas aga mahalõigatud harule juured alla tulevad,pole proovinud.Teoreetiliselt vettepistetuna peaks tulema nagu küll,kusagilt vist oli lugeda seda.

[Linda]

Minul kukkus draakonipuu maha ja kõik neli latva lihtsalt murdusid. Panin kõik vette ja umbes kuu aja pärast olid kõikidel harudel juured all .Kõik oksad läksid ilusti kasvama.Seda isegi talve kuudel.

[ruth]

Lindale: ja mismoodi sa uued taimed hargnema saad? kuidas ja kust neid lõigata?

[Kirsti]

Selleks et draakonipuu hargnema hakkaks, tuleb ikka latv maha lõigata.
Ja polegi väga vahet kust seda teha ja lõigata võib üsna julgelt.Olen ise lõiganud nii, et vaatan kui kõrgeks puud tahan, kolme erineva tüve puhul võiks lõigata eri kõrgustelt - siis saavad kõik harud hiljem piisavalt valgust.
Muidugi peale sellist suuremat kärpimist kulub tükk aega, et tüvest väljapugevatest uutest pungadest kenad rohelised (või triibulised) tutid kasvaksid.

[Andres]

Draakonipuu (Dracaena)
TIIA NIIDUVIIR, TÜ botaanikaaia aednik
Agaaviliste sugukonda kuuluvaid draakonipuid kasvab Aafrika, Aasia ja Austraalia troopilistel ja lähistroopilistel aladel 80 liiki.

Sageli on raske vahet teha kahe hoolduseltki võrdlemisi sarnase tuttvõrapuu - draakonipuu ja tõlvpuu - vahel. Tõlvpuu juured on valged ja sõlmilised, draakonipuul tumekollased või oranzhid.

Draakonipuud eelistavad suurema õhuniiskusega kasvukohti - neid kasvab põhiliselt rannikukõrbetes ja saartel, vaid väheseid liike leidub vihmametsades sisemaal. Enamik draakonipuid kasvab madalate põõsastena, mõne kõrgus ulatub 8 meetrini.

Eriti kõrgekasvulised on Kanaari saartel kasvavad harilikud draakonipuud (Dracaena draco), mis võivad sirguda kuni 20-meetriseks. Kuulsaim draakonipuu, mis hävis orkaani tagajärjel, olevat kasvanud Tenerife saarel 1868. aastal. See hiiglane oli 23 m kõrgune ja 15 m läbimõõduga. Puu tüvi oli seest õõnes ja 15. sajandil olevat seal olnud altar. Arvatakse, et see võis olla umbes 600-aastane puu. Tänapäeval peetakse draakonipuude hulgas tshempioniks samal saarel kasvavat 21 m kõrgust ja 8 m läbimõõduga puud, mille vanuseks arvatakse olevat 265 aastat.

Sobivad ametiruumidesse

Draakonipuid kasvatatakse kui dekoratiivtaimi. Neid hinnati juba viktoriaanlikul ajajärgul (19. sajandil). Enamik liike on kultuuristatud möödunud sajandil troopilisest Aafrikast ja Maskareni saartelt.

Draakonipuud sobivad hästi ametiruumidesse, talveaedadesse jne. Toataimena tuntakse peale hariliku draakonipuu kirjulehelist dereema draakonipuud, ääris-draakonipuud ja lõhnavat draakonipuud ning nende sorte.

Draakonipuud õitsevad kultuuris harva. Õitsema hakkab puu 8-11-aastaselt, mõnikord ka 25-30-aastaselt. Selleks ajaks on puu tüvi kasvanud mõne meetri kõrguseks. Enamikul draakonipuudest on valged või roosad öösiti avanevad meeldiva lõhnaga õied (nt lõhnav draakonipuu - Dracaena fragrans). Draakonipuud ei õitse igal aastal. Pärast esimest õitsemist kasvab tüvi tunduvalt jämedamaks. Keskmiselt kasvab puu aastas 2-3 cm. Vanadel puudel moodustuvad õhujuured, millest imendub erepunast mahla, nn draakoniverd. Päritolumaal tehakse sellest mahlast lakki, millega kaetakse metalli. Tüvemahla kasutatakse rahvameditsiinis ja veini värvainena. Draakoniverd on leitud ka Kanaari saartel asuvatest koobastest. Arvatakse, et seda on iidsetel aegadel kasutatud balsameerimiseks.

Hooldamine

Draakonipuu edukaks kasvatamiseks on sobiv mõõduka (20-25oC) temperatuuriga ruum. Talvel ei tohiks olla liiga jahe (alla 15oC). Taime kasvukohaks sobib poolvarjuline koht ida- või läänepoolsel aknalaual või selle läheduses.

Kasvuajal kastetakse draakonipuud rikkalikult, talvel vähem (ei tohi lasta läbi kuivada). Draakonipuud vajavad soojal ajal (kasvuajal) korrapärast piserdamist ja väetamist üle kahe nädala 0,1-protsendilise täisväetise lahusega. Talvekuudega kaasnev kuiv toaõhk põhjustab sageli lehetippude pruunistumist. Ennetavalt on soovitatav kord nädalas lehed niiske lapiga üle pühkida.

Draakonipuid võivad kahjustada kedriklest ja kilptäi. Neid saab maha pesta piirituse või rohelise seebi lahusega (vt vahalill eelmises Kasus) ning ennetada püretriinidega taimekaitsevahendit pritsides (soovitatavalt soojal ajal õues).

Draakonipuud istutakse ümber üle kahe aasta kevadel savika kompostmulla ja lehemulla segusse.

Taime paljundatakse tüvelõikudega nagu tõlvpuid ja tääkliiliad. Tüvelõik asetatakse püstasendis (õigetpidi!) niiskesse mulda. Kiirema juurdumise tagab ühtlane niiskus ja soojus. Soovitatav on juurdumiseni tõmmata potile peale sobiva suurusega kilekott.

[irma]

Mulle kingiti draakonipuu (Dracaena Massangena).Ta on päris suur,umbes meetri kõrgune, aga pott tundub, et on väike.Kas tuleks ümber istutada ja kuna seda teha võks?

[emamesilane]

draakonipuu ei taha hirmus suurt potti.Vaata kui on poti põhjast näha et juured kõik kobarasse kasvanud (või kui haarad draakonipuu pihku ja mullapall kenasti välja tuleb potist on ka näha) ja alt august välja hakkavad tungima siis istuta kindlasti pisuke suuremasse potti. Ja praegune aeg sobob istutuseks väga hästi. :)

[Lina]

Need kastmisõpetused võivad olla täiesti erinevad.
Kuskilt lugesin, et lehetipud lähevad pruuniks just liigkastmisest ja draakonipuu vajab pigem vähem kastmist.
Võta nüüd kinni mida teha...
Senini olen küll kastnud pigem vähem ja aastaga on ta veel täitsa ilus...

[;) nupuke ;)]

... ja kuidas puukesele meeldib duði all käia :)