Metsa istutamine

[liisbet]

jah Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> kas teenid kohe päris leiba aijakujundajana või
> lihtsalt harrastaja...äkki saaks ka edaspidi
> nõustada... mul plaanis ka dendroparki rajada
> madalamatest puudest ja põõsastest ehk
> kääbusvormidest...
> kena päeva jätku sulle

ohh! poletänuväärt! :)

Olen kaugõppediplomiga maastikuehitaja - niiet - õppinud ikka olen ... nagu paljud teisedki siin... Leivaraha teenin aga muu tööga ... Ent ;) kes teab!
Harrastajana küll ei söandaks nii pikalt sõna võtta - räägin ikka sellest, mida tean ja tunnen :)
Ja - [b]küsida võid alati ! [/b]
Mis tähendab, et kui [ma] ka ise vastust kohe ei tea, siis tean vähemalt, kust ja kuidas seda otsida ;)

Kui leiad, et teema võib ka teisi huvitada, siis kirjuta siia!
Privaatpostkasti võid aga kirjutada alati - vastan kindlasti :)

Mde, kaskedega peab hoolikas olema - nende võra ei taastu!
[ntx - kui kitsed kärneriks käinud on...]
Samas - kask mõnes mõttes ka [i]prahipuu[/i] - lagedal kasvab kus aga jumal juhatab !

Edu!

[milli]

Jagaks ka omi muljeid. Kasutasime juhust läbi PRIA saada toetust põllumaade metsastamiseks.Kuna see idee tuli umbes 2 nädalat enne avalduste tähtaja kukkumist, tuli otsused langetada kiiresti. Leidsin palju kuulutusi, kus sooviti osta okaspuu istikuid ja foorumitest sain teada, et neid saab sisuliselt vaid ette tellimisega. otsustasin siis et metsastan oma 1 ha põllu kaskedega. Valem oli 2000 istikut 1 ha-le. Kuna lepingus oli sätestatud, et pean ostma vaid sertifitseeritud istikud, siis olin peaaegu olukorra ees, et ma ei saa ka kaski. Õnneks leidus ikkagi üks kasvataja, kellel selline väike kogus oli üle. Seega olin läbi suurte ponnistuste leidnud ka istikud (paljasjuursed). Kuna olen ikka linna inimene ja ei oska kõiki maatöid õiges mahus hinnata, tahan järgneva jutuga aidat just neid.
Mõtlesin samuti, mis see 2000 istutamine siis ikka ära ei ole, väiksed talgud pere ringis ja tehtud. Ette rutates võin öelda, et teise päeva lõunast ei tohtinud keegi kõva häälega öelda sõna "kask" ja õde lubas terve ülejäänud elu kütta vaid briketiga.
Põld oli selline, mida polnud haritud ilmselt 5 või enam aastat. Kutsusin siis traktoriga inimese appi, et see nagu ka eelpool soovitatult, tõmbaks vaod sisse. Tänaseks tundub, et ega see ka õige tegevus ei olnud. Samas proovisime labidat sellesse läbikasvanud maasse lüüa ja ega see kah ei õnnestunud. Probleemiks kujunes aga see, et see vagu tuli ju ka tagasi kinni ajada. Ja kuna istutajad olid põhiliselt naised, siis see suure kamara teistpidi keeramine oli jõukohane vaid korraga 2 mehele. Töö jagasime nii, et üks mõõtis vahemaad ja jaotas istikud. Teised tulid siis järgi ja üritasid need juured kuidagi mullaga katta ja kinni tampida. Harimata maal on ka see uskumatult raske. Vao kinniajamisel tuli jälgida, et langev kamar ei mataks istiku. See töö, mis oli planeeritud ühele nädalavahetusele, kestis kokku ligi 3 nädalavahetust ja lõpuks tegin seda sisuliselt üksi, sest see oli minu plaan ja ma ei tahtnud teisi enam piinata. Mäletan veel seda, et teise päeva õhtul me sõna otseses mõttes roomasime koju, selg ja jalad olid täiesti läbi. Kui ma mõtlen sellele, et kirjutaja soovis oma sünnipäeva ära rikkuda nii endal kui külalistel, siis mõelgu see lugu minu näite põhjal korralikult läbi. Ja nüüd mis siis sellest kõigest sai. Kuna pole mõeldav käia kastmas kuskil põllule istutatud istikuid, siis jäid nad ikkagi looduse valiku jaoks. Esimesed korralikud vihmad tulid siuliselt juulis. Juunis neid harimas käies, tundus, et hävimud on 10-15%, kuid augustis oli selge, et 2\3 istikutest on hävinud ning kui ma siit loen veel millist mulda ja tinigmusi kask vajab, siis ma üldse ei imesta. Mees ütles samuti, et miks kask ise ei ole sellel põllul kasvama hakanud, looduses peetakse teda ju peaaegu umbrohuks.
Vabandan selle pika kirja pärast, lihtsalt tundisn, et see on minu teema millega tahaksin abistada omasuguseid metskasvatajaid.

[Peeter]

Tuleb meelde see, kuidas me mõned aastad tagasi tuhandet Rootsist pärit kuuske maha istutasime. Hakkasin ka varakult istutusaugukesi ette valmistama,ja esimesed paarsada kuuske istutasimegi aukudesse. See võttis muidugi roppumoodi palju aega. Õnneks siis sekkus asjasse tänaseks juba lahkunud elupõline metsnikust naabrimees ja seletas, et nii ei käi need asjad teps mitte. Tema õpetus, mida ma siiani puude (ka kaskede) istutamisel järginud olen, oli seesugune: istutatakse kahekesi, üks töötab labidaga, teine istutab. Hakatuseks tuleb teha T-tähe kujuline lõige. Kõigepealt T-tähe püstine osa labidaga maasse vajutada, ja seejärel "katus" nii, et kaevaja nägu on T-tähe alumise osa poole. Siis tuleb labidat niimoodi tagasi kallutada, et T sammas parasjagu niipalju lõheneks, et sinna lõhesse puu juured sisse saab toppida. Järgmiseks paneb istutaja istiku T-tähe kõige alumisse ossa, kaevaja tõmbab labida välja ja keegi vajutab veel prao jalaga kinni. Kui maa katastroofiliselt kuiv pole, ei ole kasta tarvis. Tulemus - kasvamajäämise protsent oli suurem kui "klassikalisel" istutamisel korralikult kaevatud aukudesse. Põhjus: rohukamar jääb olulisel määral lõhkumata ja muld ei kuiva. See, et istiku juured jäävad lapiti labidaga löödud lõhesse, ei paista puid sugugi segavat. Meetod on väga kiire ja tõhus, ning ma ei ole siiani aru saanud, miks seda kusagil ei soovitata. Kahekesi jõuab nädalavahetusega tuhatkond puud maha istutada küll.

[milli]

Peeter, see on uskumatult hea ja samas nii lihtne õpetus! Kuna istutustöö läheb mul kordamisele, teen seekord selle õpetuse järgi. Hea, kui õiged inimesed satuvad kaasa rääkima.

[jah]

tänan milli ja peeter... palju häid mõtteid sain teilt... ma olen ka käinud mitu aastat metkondades metsa kuuski ja mändi istutamas ja metsavaht või kes iganes ta oli õpetas ka seda peetri kirjeldatud istutust... aga milli jutt hirmutas küll natuke ära ma ka plaanisin nädalavahetuseks ja kuskil 12 inimest....

[hq]

Pole patt tunnistada, et minu parematele jahimaadele läinud isa oli eluaegne metsavaht ja juba tatikana pandi mind metsas tööle.

Kuuse istutamiseks oli spets sepa tehtud riist: põhimõtteliselt nagu kitsas labidas, aga raske. Laba ca 15 cm lai ja 30cm pikk. Paremal pool pikem pulk jalaga vajutamiseks.

Mõte selles, et istutatakse tavaliselt lageraiele kus pinnas juuri nii täis, et tavaline labidas hüppab kui vedrust visatud tagasi. Selle kiilukujulise lööd matsuga maasse, kangutad varrest ja pistad tekkinud prakku taime. Siis tõmbad selle istustuslabida välja ja vajutad kannaga küljelt augu kinni. Kui nt mingi juurikas segab, lööd labida 10 cm kaugusel uuesti maasse ja kangutad varrest, et istutusauk kinni surutud saaks.

Nii lihtne ongi. Kui liigset tööjõudu on ja kuiv aeg, võib enne taime auku pistmist sinna sortsu vett lasta.

[kunksmoor]

Hästi kommenteeritud teema, ent praktikuna ei saa mitte vaiki olla.

Nimelt on eelnevatel aastatel muuhulgas ka paljasjuurseid kaski ja vahtraid hulgim istutatud ja oma kogemusest võin küll öelda, et kõige parem aeg istutamiseks on kevadel NII VARA KUI VÕIMALIK ehk siis VÕIMALIKULT KIIRELT PEALE KELTSA MINEKUT (või isegi keltsa peale, aga nii hakkavad käed istutades külmetama), siis on kasvamamineku protsent 100 ringis.
Möödund kevadel sai eelneva põhimõtte järgi vahtraid istutatud (labidaga istutusauk meetodil), kusjuures pinnaseks oli savi-kruusa-liivane kamardunud söötis heinamaa ja vihmast võis seal eelmisel aastal vaid unistada. Tulemus oli väga hea.

Üks ÄÄRETULT oluline tingimus paljasjuursete taimede käsitsemisel on juurte kaitsmine päikese ja tuule eest. Juba 2 minutiline juurte otsese päikese ja tuule käes olek mõjutab oluliselt kasvamaminevate taimede hulka, eriti kui juureotsad on valged. Kaitske paljaid juuri päikese ja tuule eest!!!

Teine väga oluline liigutus mida kindlasti ei tohi unustada on taimejuurte korralik kinni sõkkumine. Seda saab kontrollida sedasi, et võtab istutatud ja kinnisõkutud taimel ladvast kinni ja tugevalt tõmmates ei tule taim maast välja.

Kevadiseks istutushooajaks oleks hea käte ja seljalihastele lisatrenni teha, siis ei takista nõder keha oma plaanide elluviimist.

Kohevat lund kõigile!

[lipelgas]

ka paar korda käinud metsa istutamas, rohkem nagu lõbu pärast. ja käis see ikka selle "labidas maha, kangutada, taim tekkinud prakku, labidas välja ja kannaga muld kinni" meetodiga. kahe peale kolm ämbritäit paljasjuurseid taimi (ei oska enam mäletada, palju neid sinna mahtus) oli ikka selline kerge jalutuskäik, mis ei pannud küll kätt ega kaela valutama.

jõudu igatahes ja tõeliselt hea mõte oma sünnipäeva niimoodi sisustada!

[vee]

Aga kui ma soovin võserikust kaevata välja noored kased ja istutada ümber(sissesõidutee äärde), on's praegu normaalne aastaaeg selliseks tegevuseks või on parem varakevadet oodata. Millele tähelepanu pöörata? Peaks võtma suure juurepalliga või pole see nii oluline?

[Peeter]

Ei soovitaks praegu seda asja ette võtta, ootaks pigem ära selle aja, kui lehed on langenud ja puud talvepuhkusele asunud. Tegelikult pole hilissügisesel ja varakevadisel istutamisel mingit vahet. Mullapall pole oluline, kui juuri kuivada ei lasta. Suurema hulga puude korraga väljakaevamise jaoks oleks parim uduvihmane ilm. Kui sellist võtta ei ole, soovitaksin puud juuripidi kilekotti toppida või nad niiske riide/paberiga kinni katta.