Maja (talu) vs linnakorter - plussid ja miinused

[trumm]

ma kolisin ca 10 a tagasi tallinnast ära pisikesse linnalähiasulasse. ostsin korteri korralikus pisikeses kivimajas vana mõisapargi serval. majal viilkatus, kesk- ja ahiküte, mul ka kamin jne. mingid aiamaad olid ka maja külje all põlispuude taga, seal naabrid kasvatasid vaarikaid ja marju - mina seda ei aiamaad ei kasutanud, aga akna taga õitsvad sirelid, roosid ja pihlakad olid küll väga mõnusad. ööbik laksutas kevadeti kui segane jne.

kuidagi kolis linn aga sinna järele, nüüdseks on vaiksest kohast saanud arendajate ja uuselanike lemmikpaik, mõisapargi asemel on maja taga uus korruselamu (no me istutame heki vahele, aga ikkagi) jne. seega pidin ära kolima. liiatigi tundsin tõelist puudust oma aiast/õuest ja saunast. seepärast hakkasin 4 a tagasi krunti otsima... nüüd loodan varsti sisse kolida. juba praegu olen kõik nädalavahetused ja õhtud seal, aga päris sissekolimiskõlbulik veel ei ole. kuna krunt on elamurajooni nurgas, metsa ja heinamaa servas, siis on ka mõningad ebameeldivad kaasnähud (roomajad), aga ehk saab kuidagi nendega ka hakkama.

[karuott]

Minu meelest on talu (maamaja) ja linnakorter kesklinnas kaks elamiskohta, mis kõne alla võivad tulla.
Kumbki eeldab täiesti erinevat elustiili, aga on selles mõttes kompromissitud.

Sellised pooles vinnas variandid, nagu korter maa-asulas, korter ridamajas, paariselamu, paneelmagala korter ja pappmaja lagedal põllul - neist ma aru ei saa. Ainus õigustus selline asi osta on rahapuudus - ja sel juhul tuleb selgelt aru anda, et tegu on kompromissiga ja mitte eluunistuste täitumisega.

Talu - kogu elukeskkonna kujundamine on enda käes, täielik privaatsus, eeldab päris palju tööd igapäevatoimetustes. Kommunikatsioonid ja juurdepääs võivad olla probleemsed. Kodu piirideks on krunt ja veel natuke pealegi. Roomajad ja puugid. Aeg-ajalt pistab rebane pere kassi nahka.

Korter kesklinnas - kõik mugavused käe-jala juures, saab keskenduda muule kui eluvajalikele majapidamistöödele. Olemas on kõikmõeldavad kommunikatsioonid. Puuduvad võimalused elukeskkonna kujundamiseks, privaatsuse puudumine, müra. Kodu algab ja lõpeb korteriukse juures. Kodutud ja kassid-koerad.

Vahepealsetel variantidel kipuvad olema mõlema variandi puudused ja mitte kummagi eeliseid.

[passer urbanus]

karuott Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Minu meelest on talu (maamaja) ja linnakorter
> kesklinnas kaks elamiskohta, mis kõne alla võivad
> tulla.


absoluutselt nõus. peale viimast suurt sõda hakkasid need uusasumid USA linnade ümber kerkima - igale veteranile oma maja. taheti mõlemat - linna infrat ja maa rahu - tulemus oli see (ei viitsi pikalt-laialt arutella), et ei saadud kumbagi - saadi linnakära, ummikud ja mainfra (raudteekompaniid, kes pakkusid ühisliiklust, osteti autotootjate poolt üles ... tulemus: tööle sõites aetakse roolis habet - positiivne on vähemalt see, et saab lastega rääkida). meie arendajad õppisid täpselt mittemidagi - kusjuures kamp arhitekte võttis 10 aastat tagasi sõna jürimõisade plaanide vastu ennustades täpselt seda, mis toimub. kusjuures kesklinnas (mitte vanalinnas) on ruumi endiselt ...
aga siiski - vahepealsed versioonid on võimalikud, mul on ca 80% ideaalist "privaatne merevaatega maja metsa ääres kesklinnas" ... juhuslikult sattus ka kontorist 5 minuti kaugusele ... sealjuures naabruskond on vähemalt sama värvikas, kui mul vanaema külas raplamaal (tahmakustas ja lolljuuli jne täiesti olemas) ...

[trumm]

põmst nõus, kuigi mõningate reservatsioonidega. ma oma linnalähikorteriga olin tegelikult väga rahul - seni, kuni jaksasin majaehitamise peale mõtlema hakata. mul oli siiski võimalik aknast mitte teisi maju, vaid puid ja põõsaid vaadata (kuidagi oli nii õnnestunud asukoht), ka sai väljas põõsaste ääres grillida jne. nüüd, tänu uusarendajate tegevusele enam mitte.

minu jaoks olekski korter (kui tahaksin elada korteris) võimalik kahel viisil - kas sellisena, nagu minu korter oli veel 5 a tagasi või siis kusagil kesklinna lähedal, maja kõrgeimal korrusel (et vältida naabreid pea kohal) ja suure katuseterrassiga. see oleks ok - saaksin õues olla, sinna mõned põõsad pottides istutada, rahus kohvi juua jne. aga selliseid kohti on vähe.

kui maja, siis kas taluna (tallinna lähistel pea võimatu leida, otsisin 2 aastat) või siis kusagil metsa serval nagu praegu, ( miinuseks linnasõidule kuluv aeg) või siis näiteks nõmmel suuremal krundil - suured puud vajalikud.

[vee]

ma'gi kolisin kolm aastat tagasi Pärnu linnast ära. Enne aga olin tõsise dilemma ees. Mõistus ütles, et mu-sugusel lapsega linnatüdrukul oleks paras korter võtta- tuba ootab sind igal ajal soojana, kool, poed, sõbrad käe-jala juures. Aga .... hing ihkas nii hullult ära maale (kuigi koht kus elasin oli linnaservas, mõnus eramaja). Kujutasin ette väikest osmikut mere ääres lammaste ja moonipõlluga (puhtalt ilu pärast fantaasia, mitte narko!!!). Samas oli väga kahtlane kas ma ÜLDSE midagi selle pisikese raha eest saan. Isegi tikutopsisuurusele ühetoalisele korterile kuskil väga-jamas-kandis ei hakanud hammas peale.
Aga kui ikka nii hullult midagi tahta, siis ilmselt ka saab ja siin ma olen, mitte küll mere ääres ja lambad on esialgu ainult naabril. Ega ma veel eriti teagi, mis selle 2,5ha'ga peale hakata ja niikuinii kulub enamus aega ehitamisele ka järgnevad 10aastat. Samas hommikul võtan oma kohvitassi ja lähen öösärgis õue lindude pillerkaari kuulama. Tänagi kavas küünarnukkideni mulla (savi:D) sisse sukelduda ja ohtrast õnnepisikuid külge hankida. Ise olen juubeee rahul(:P).

[riinel]

> Talu ... Kodu piirideks
> on krunt ja veel natuke pealegi.

Aga ega minugi kodu korteri ukse taga lõppe. Kogu maja ümbrus, aiamaa, ma ütleks et omalkombel kogu küla ja mets selle ümber - ka see on kodu.

Praeguse elukoha (korter väikses maa-asulas) puuduseks on eelkõige see, et loomi ei saa pidada. Minu unistus on kanad ja lambad. Ja korter on ikka kitsam ruumi poolest kui kõrvalhoonetega talu. Mulle nimelt ei meeldi asju ära visata, sest pärast äraviskamist läheb kohe vaja ;)

[Britt]

kui nüüd tegelikult järgi mõelda, siis hetkel on meie elamine meile parim lahendus. ma olen liialt sotsiaalne, et kuskil päris üksi elada ja kuna on toredad naabrid ka, siis see on suur pluss. aga inimene ei ole ju kunagi rahul - sellest ka need mõtted oma talust.

ja ausalt öeldes naudin ma tohutult seda, et ma saan iga kell linna minna, nt poodi-turule-teatrisse või mida iganes ja samas saan koju linnakärast puhkama tulla - meil siin õhtuti ikka linnulaulu ainult kuulda aknast ja pihlakas täpselt akna kõrval kasvamas - nii armas :)

miinuseks see, et midagi ise kasvatada ei saa. loomi ka pidada ei saa. aga samas siis pole ka muret kui nt kaheks nädalaks leetu sõita tahad, et kes mu peenraid rohib või loomi hoiab.. tegelikult jääks ju oma talu puhul igasugu pikemad reisid vaid unistuseks. ehk kunagi kui mul reisikihku ei ole ja elu veidi rahulikum, siis saab see oma maja unistust teoks.
ma ei ole siiski karuotiga nõus, et see mõeldav ei ole - mulle meeldib tihti linnas käia, aga seal elada ei taha ma enam mitte kunagi. ma elasin 10a kesklinnas, praktiliselt vabaduse väljakul, Tallinnas ja ei taha sinna tagasi. See linnamelu on nii väsitav - kui ma autoga linnapiirilt juba välja sõidan, siis on selline tunne, et nagu rahu tuleks peale, tahaks oehhhh teha seal rooli taga ja pingeid jääb kohe vähemaks. Aga ilmselt need, kes oma linnaeluga ära harjunud, sellest aru ei saa :)

Ja last Tallinna kesklinnas kasvatada on õudnee ju - suvel pole seal õhkugi..

[passer urbanus]

Britt - kus sa siis elad? või kas plaanid elukohta vahetada?

[Britt]

trumm Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> ma kolisin ca 10 a tagasi tallinnast ära pisikesse
> linnalähiasulasse. ostsin korteri korralikus
> pisikeses kivimajas vana mõisapargi serval. majal
> viilkatus, kesk- ja ahiküte, mul ka kamin jne.

passer urbanus - mu kodu praktiliselt 100% samale kirjeldusele vastav! korter 60cm paksude kiviseintega üleni renoveeritud majas, millel aed ümber, asulas postimaja, 2poodi, söögikoht ja mõned kortermajad.
meil nii keskküte kui südamikuga kamin (e. soojustsalvestav). Tallinnast 25km. Nii, et üldiselt olen rahul, aga vahest igatsen privaatsust ja seda, et lähen aeda ja lükkan varbad muru sisse seljas vaid öösärk ja kohvitass käes. Samas on ju talukohal omad miinused - korteris suht muretu elu, nii et tänu sellele arutelule siin, saan aru, et tegelt pole põhjust virisemiseks - koduga on meil vedanud.

sellest tuli see teema, et leidsime saaremaal hea hinnaga maja, mis asub mereäärsel krundil. ja oli korra mõte, aga minu kahtlused suured - ju siis ikka ei tasuks kolida :)

[trumm]

hmm britt ... kas see viimane oli siis nüüd mulle v passerile? :)