Ebatervislikud ehitusmaterjalid

Üld-, teema-, detailplaneeringud, miljööväärtuslikud alad, suhted kohalike omavalitsustega jms.

Ebatervislikud ehitusmaterjalid

PostitusPostitas keemia? » Kolmapäev Okt 29, 2014 14:40

Seoses selle Lähte kooli teemaga (http://tartu.postimees.ee/2971337/teadl ... ja-sulgeda) mõtlesin, et võiks üles loetleda materjalid, mida pole tervislik oma elamises kasutada.

Kas oskab keegi kommenteerida nt kipsplaadi või puitlaastplaadi kahjulikkust? Kips on vist suhteliselt looduslik, aga need igasugu puru-liimi segu plaadid on ju kah keemia?

On räägitud ka nt seineksi mürgisusest ja sellest, et ta ei hinga ja ei ole tervislik viis tuba viimistleda.

Ma ise eelistan remonti tehes igal juhul vana väärtusliku materjali taastamist kui uue odava kunstasja kasutamist. Kahjuks laminaatpõrand mul siiski elamises on - praktilisuse tõttu.
keemia?
 

Re: Ebatervislikud ehitusmaterjalid

PostitusPostitas leidsin info » Kolmapäev Okt 29, 2014 15:36

Nüüdisaegsete materjalidega remonditud ruumides võib leiduda 800–1000 orgaanilist ühendit, mis mõjutavad tervist.

Varem kasutati ehitusmaterjalidena peamiselt liiva, savi ja lupja, mis ruumi midagi ei eralda. Ent tänapäeva sünteetilisest materjalist tapeedid, värvid, põrandakatted, mööbel ja muud materjalid sisaldavad palju orgaanilisi aineid, mis pidevalt lenduvad ruumiõhku ja mõjuvad halvasti inimese tervisele. Ehitusmaterjalidest kõige ohtlikumad on asbest, eterniit (asbest-tsement) ja tsement. Asbest siiski siseruumidesse niisama lihtsalt ei satu või on mingi muu materjaliga kaetud.
Tsemenditolm võib põhjustada kroonilisi ülemiste hingamisteede limaskesta kahjustusi. Mida sagedamini tolmus töötada, seda tõsisemad on limaskesta muutused. Sageli täheldatakse kroonilist bronhiiti, harvem ka kopsutolmumist (pneumokonioosi). Kõige sagedamini põhjustab tsement nahasügelemist, ekseemi ja haavandeid. Nahakahjustusi tekitab sagedamini märg tsement. Probleem võib ilmneda maja ehitades, mitte majas elades.

Asbest – asbesti ja asbest-tsementi kasutati Nõukogude ajal aastakümneid, kuid materjali tervistkahjustavale mõjule pole pööratud piisavalt tähelepanu. Tähtsamad asbesti sisaldavad tooted on katuse-, põranda- ja seinaplaadid, torud, isolatsioonimaterjalid, kerised, ahjud, pliidid, asbestiga tugevdatud plastmass jm. Asbestikiud ei sadene, vaid jäävad ruumi hõljuma – seetõttu on ohustatud kõik ruumis viibijad. Kõige ohtlikumad on vana isolatsiooni eemaldustööd.

Asbestitolmu osakesed on nõeljad ja avaldavad sissehingamisel peale keemilise ka mehaanilist mõju. Tulemuseks võib olla krooniline hingamisteede põletik, krooniline bronhiit, kopsutolmumine, kopsukelme muutused ja kasvajad.


Ehitusplaadid – tsement-, lubjakivi-, kips-, eriti aga puitlaast- ja plastmaterjalid sisaldavad ja eraldavad ruumi allergiat põhjustavaid aineid. Esimese grupi moodustavad polümeeride lähteained – monomeerid nagu vinüülkloriid, fenool, formaldehüüd, uretaan, jt., mis on enamasti hästi lenduvad ja tugevalt mürgised. Teise gruppi kuuluvad plastmaterjalidesse lisatavad ained, näiteks plastifikaatorid, mis muudavad kõva ja hapra plasti pehmemaks ja painduvaks (põrandakattematerjalid), kuid on ka lenduvad ja võivad põhjustada tervisehäireid.

Värvid ja orgaanilised lahustid on tugeva mürgistava toimega. Pikemaajalise kokkupuutumise tulemusel võib tekkida krooniline mürgistus, tunnusteks väsimus, unehäired ja peavalu, raskematel juhtudel ka närvisüsteemi kahjustused. Ka mõned pihustatavad värvid (sisaldavad epoksüvaiku, trigütsidüüliso-tsüanuraati) põhjustavad allergiat. Õnneks on tänapäeval suurem osa värve valmistatud vesiemulsioonvärvidena ja seepärast värvidest ruumi õhku sattuv lahustite kogus on väga väike.

Mööbel – enamik mööblit on tehtud puitkiudplaatidest, kus puiduosakesi liimitakse karbamiid-formaldehüüdvaiguga. Liimi koostises olev formaldehüüd eraldub aastate jooksul ruumiõhku. Kuna mööblipinda on korteris tavaliselt kümneid ruutmeetreid, siis eralduva formaldehüüdi kogus võib olla hämmastavalt suur.

Nagu näeme, võib ruumiõhku eralduda mitmeid aineid tervisele ohtlikus koguses. Mida me saaksime enda tervise kaitseks ette võtta?

Korralik ventilatsioon on kodus väga oluline. Seda võib olulisel määral mõjutada näiteks akende ja uste vahetamine. Plastaknad on nii tihedad, et pragude vahelt ei toimu mingit sisse- ega väljatõmmet. See omakorda tähendab, et ruumi värsket õhku ei tule. Samas peaks õhu vahetumine olema kodustes tingimustes 4 liitrit inimese kohta, kontoris koguni 10 liitrit minutis.

Ärge elage umbses toas, vaid ventileerige oma korterit korralikult!

Kontrollige, et korteri ventilatsioonilõõride avad on lahti, restid puhtad ja lõõris pole mingeid esemeid, näiteks tellisetükke.

Kui hakkate plastaknaid paigaldama, siis uurige, kas neil on ka mikro-tuulutus. See tagab teie korteris enam-vähem normaalse õhuvahetuse.

Allikas: Aare Laht, Tervisekaitse keemialabor
leidsin info
 

Re: Ebatervislikud ehitusmaterjalid

PostitusPostitas Rhhh » Esmaspäev Jaan 26, 2015 22:19

Ja mis on laminaadis praktilist?
Rhhh
 


Mine Elukeskkond

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist
cron